Miks peavad kodus varud olemas olema?
Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.
Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.
Millest alustada koduste varude planeerimist?
Eelkõige on oluline, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid vajalikke vahendeid, et tulla iseseisvalt toime vähemalt ühe nädala jooksul.
Mõtle läbi järgmised küsimused:
- Mida tähendab sinu pere jaoks see, kui kodus puudub vesi, elekter või küte?
- Kas sul on piisav veevaru vähemalt 24 tunniks?
- Kas tead, kust vajadusel puhast vett juurde saada?
- Kas sul on piisavalt toitu vähemalt üheks nädalaks?
- Kas oled arvestanud ka lemmikloomade vajadustega?
Toiduvaru
- Varu toitu, mida sinu pere ka tavapäraselt sööb.
- Eelista pika säilivusajaga toiduaineid.
- Hoia kodus toitu, mis ei vaja külmkappi või sügavkülma.
- Sobivad näiteks konservid, kuivsupid, kuivained ja valmistoidud.
Ravimid ja esmaabivahendid
- Arvesta kogu pere vajadustega.
- Hoia retseptiravimeid võimalusel vähemalt ühe kuu varu.
- Varu käsimüügiravimeid vähemalt üheks nädalaks.
- Veendu, et koduapteek oleks regulaarselt täiendatud.
Millised abivahendid peaksid kodus olemas olema?
Elektrikatkestuse korral on oluline omada alternatiivseid valgusallikaid:
- Taskulamp
- Patarei- või dünamolamp
- Küünlad
- Varupatareid
Toidu valmistamiseks võivad abiks olla:
- Priimus
- Matkapliit
- Väligrill
⚠️ Kasuta kõiki seadmeid vastavalt tuleohutusnõuetele.
Side ja info
Kriisiolukorras võib internet ja mobiilside olla häiritud. Oluline on omada võimalust saada ametlikku teavet ka elektrikatkestuse ajal.
Soovitatavad vahendid:
- Dünamoga raadio
- Patareitoitel raadio
- Autoraadio
- Täis laetud akupangad
Alternatiivsed energiaallikad
Veendu, et olulisi seadmeid saab kasutada ka elektrikatkestuse ajal.
Näiteks:
- Akupangad
- Päikesepaneelid
- Generaatorid
- Varuakud
Kuidas kriisiks valmistuda?
Kriisideks valmistumise aluseks on läbimõeldud plaan.
Eesmärk on tagada, et sinu pere suudaks vähemalt ühe nädala iseseisvalt hakkama saada.
Valmistu järgmisteks olukordadeks:
- Elektrikatkestus
- Veekatkestus
- Sidekatkestus
- Kütte puudumine
- Evakuatsioon
Kriisiplaani koostamisel:
- Hinda võimalikke ohte oma kodu ümbruses.
- Aruta kriisiplaan läbi perega.
- Lepi kokku rollid ja vastutajad.
- Mõtle alternatiivsed lahendused elutähtsate teenuste katkemiseks.
- Kontrolli regulaarselt oma varusid.
Kuidas perega kriisiks valmistuda?
Vaadake koos üle:
- Veevarud
- Toiduvarud
- Sularaha
- Ravimid
- Esmaabivahendid
- Akupangad
- Olulised dokumendid
Leppige kokku:
- Kuidas omavahel ühendust hoida
- Kus kokku saada
- Kellele abi pakkuda
- Kuhu vajadusel evakueeruda
Arutage läbi:
- Millal kutsuda abi
- Kuidas sulgeda vesi, gaas ja elekter
- Mida evakueerudes kaasa võtta
- Millal on turvalisem jääda koju
- Kuidas hoolitseda koduloomade eest
Kuidas korteriühistuga kriisiks valmistuda?
Korteriühistul peaks olema tegevusplaan:
- Veekatkestuseks
- Elektrikatkestuseks
- Kaugkütte katkestuseks
- Evakuatsiooniks
Veenduge, et:
- Keldrisse pääseb vajadusel iga elanik.
- Oluliste ruumide võtmed on mitme inimese käes.
- Keldril on mitu väljapääsu.
- Uksed ja väravad on avatavad ka elektrikatkestuse ajal.
- Olulisi tehnosüsteeme saab juhtida käsitsi.
Lisaks:
- Mõelge generaatori vajadusele.
- Kaardistage abi vajavad elanikud.
- Hoidke ajakohast kontaktandmete nimekirja.
Kuidas kogukonnaga kriisiks valmistuda?
Kogukonna valmisolek suurendab kõigi turvalisust.
Olulised tegevused:
- Kaardistage piirkonna riskid.
- Koostage ühine kriisiplaan.
- Leppige kokku teavitamissüsteem.
- Vahetage kontaktandmeid.
- Kaardistage abi vajavad inimesed.
Arutage läbi:
- Kus asuvad puhta joogivee allikad?
- Milline on kohalike teede olukord?
- Kus on nõrk mobiililevi?
- Kellel on esmaabi- või päästealane väljaõpe?
- Milliseid vahendeid võiks kogukond ühiselt soetada?
Kust saada kriisi ajal infot?
Elu, tervist või vara ohustava kriisi korral edastab riik teavitusi süsteemi EE-ALARM kaudu.
Lisainfot saad:
- kriis.ee
- olevalmis.ee
- Riigiinfo telefonilt 1247
- ERR tele-, raadio- ja veebikanalitest
- Riigiasutuste ametlikelt sotsiaalmeediakanalitelt
Valmistu ette
Igas kodus võiks olemas olla:
- Patareitoitel või dünamoga raadio
- Täis laetud akupangad
- Varupatareid
Nii on võimalik saada usaldusväärset infot ka siis, kui elekter, internet või mobiilside ei tööta.